1. juulil 2011 hakkas kehtima uus keeleseadus. Kuidas see puudutab turundust?

Uus keeleseadus on tehtud eesmärgiga arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades. Keeleseaduse § 4 avab ametliku ning avaliku keelekasutuse mõiste ning sätestab keelekasutusvaldkonnad, kus kirjakeele normi järgimine on kohustuslik. Ametlik keelekasutus on avaliku sektori asutuse dokumentide, veebilehe, siltide, viitade ja teadaannete keelekasutus (veebilehe keelekasutust seni seadus ei reguleerinud). Tekstides, mis jäävad väljapoole ametlikku keelekasutust, sealhulgas eestikeelses meedias, järgitakse keelekasutuse head tava. Loomulikult põhineb seegi kirjakeele normil, kuid on paindlikum ning võimaldab normist kõrvalekaldeid (nt murdekeele või selle tunnuste kasutamine meedias, ametlikesse dokumentidesse sobimatud sõnamängud ajakirjanduskeeles, kõrvalekaldumine algustäheortograafiast reklaamikeeles jms).

Tasub tähele panna!

• Eestikeelsed peavad 1. juulist 2011 olema avalikku kohta paigutatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam. Võrreldes kehtiva seadusega rõhutatakse eestikeelsuse nõuet just avalikus kohas antavale teabele. Ettevõtte liiginime all mõeldakse selliseid liiginimesid, nagu nt kohvik, kauplus, baar jts. Sama kehtib ka poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaamile.  Tähele võiks panna, et juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed (seega võivad füüsiliste isikute teated, nt kadunud kass, müüa korter, olla võõrkeelsed). Teabe või reklaami eestikeelsele tekstile võib lisada tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav.
• Kõik võõrkeelsed tegevuskoha tähised café, restaurant, shop, bar, lounge, pub jms peavad saama eestikeelse sildi. Ettevõtja võib küll endiselt panna tegevuskohale võõrkeelse nime, nt Cafe Caprice, Buffalo Pub, City Lounge, Nail Bar, Hair Boutique, kuid peab lisama eestikeelse tegevuskoha nimetuse. Kahe viimase näite puhul võiks see  siis olla küünebaar või juuksepood (ilmselt pole ettevõtja lihtsalt mõelnud, mida tema äri peenutsev ingliskeelne nimi eesti keelde ümber panduna tähendada võib).
• Eestikeelse teabe lisamisest ei päästa ka tegevuskoha tähise registreerimine kaubamärgina (nt Café Solo, Lime Lounge, Lounge Loft, Savoy Boutique Hotel, Viru Café-Bar), sest seaduse § 16 lg 3 kohaselt tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet. See tähendab, et eestikeelne teave ei pea olema esikohal, samuti ei pea see olema kaubamärgiga sama kujundusega ning selle võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures või vaateaknal.
• Kui Eestis registreeritud asutusel, äriühingul, mittetulundusühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal on avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht, peab see sisaldama vähemalt kokkuvõtvat eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta. Seal peaks olema lühike eestikeelne selgitus, kellele see leht on suunatud ning millist teavet see sisaldab. Kaupade ja teenuste pakkumise korral tuleb täita ka tarbijakaitseseadusest tulenev tarbijateabe eestikeelsuse nõue. Uues keeleseaduses on sätestatud ka see, et õigus saada kauplejalt kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelset teavet on ka juriidilistel isikutel.
• Audiovisuaalse teose, tele- ja raadiosaate ning reklaami võõrkeelse teksti tõlke regulatsiooni on lisatud nõue tõlkida eestikeelses raadiosaates sisalduvad võõrkeelsed kõnetekstid eesti keelde (§ 18 lg 3).
• § 8 lõike 1 järgi on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele. Et praegusel ajal tegutsevad siin ka paljud teistes riikides registreeritud ettevõtted, siis on  rõhutatud, et õigus eestikeelsele asjaajamisele peab olema ka Eestis registreeritud äriühingutes, mittetulundusühingutes, sihtasutustes ning ettevõtetes. Seega ettevõtted, asutused, mis ei ole Eestis registreeritud ei pea tagama eestikeelset suhtlemist.

Loodetavasti aitab uus keeleseadus kaasa sellele, et ärinimed hakkavad taas eestikeelseks muutuma.

Kirjutas Kristel Tammemäe

Kui meeldis, siis jaga seda postitust sõbraga!

 

Jälgi meid ka:

Kommenteeri