25. mai -

2 kilo turundust

turundus palun

 

Artikkel ilmus 2016. aastal ajakirjas Director.

Veel hiljuti oli väikeettevõtjate seas levinud arusaam, et turunduses piisab paarist õiges vahekorras olevast komponendist: paar reklaami trükimeedias, klipp raadios, uus koduleht ning eriti heal juhul veel artikkel ajalehes. Turunduskanalite valik tundus olevat sama lihtne ja loogiline nagu millegi kilokaupa ostmine. Aga millega peab Eesti väikeettevõtja arvestama 2017. aastal?

10-15 aastat tagasi olid nii 20- kui 60aastaste meediatarbimise ja suhtlemisharjumused tunduvalt sarnasemad kui praegu. Tarbiti küll erinevat sisu, kuid üsna paljud kanalid kattusid.   Nüüd tegutsevad näiteks varem üsna homogeense vanusegrupi liikmed omaette mikromaailmades, kus nad ei pruugi omavahel enam kokku puutudagi. Lisaks traditsioonilisele meediale on meil Facebook, Twitter, LinkedIn, Snapchat, Youtube, Instagram, Pinterest, Whatsapp, Tumblr, VKontakte, Odnoklassniki, Vine, Reddit, Periscope, tavapärased uudisteportaalid, blogid jne.  Sellest, et ettevõte reklaamib ühes või kahes suuremas päevalehes, raadiokanalis,  portaalis või ajakirjas, oma sihtgrupini jõudmiseks enam ei piisa. Märksõnaks on killustatus. See tähendab, et ettevõtted peavad järjest paremini aru saama, kes nende klient on, millistes kanalites erinevad kliendisegmendid on, millal nad seal on ja millist sisu nad eelistavad. Lisaks kanalite rohkusele seisab väikeettevõtja silmitsi ka probleemiga, kuidas kogu selle müra hulgast oma sõnumiga välja paista ja klientidele silma jääda.

 

Kõigepealt turundame me masinatele…

Et otsingumoorite kaudu või sotsiaalmeedias oma klientideni jõuda, peab ettevõtja alustuseks piltlikult öeldes justkui Kerberosest mööda pääsema. Ettevõtja ülesandeks on keskkonda kontrollivale algoritmile selgeks teha, et just tema firma leht või postitus on väärt läbi (väravate) laskmist – esimeste hulgas väljatoomist või võimalikult paljudele näitamist. Facebook ütleb, et ta kasutab tuhandeid tegureid otsustamaks, milliseid postitusi ja kui paljudele ta kuvab. Keskmiselt jõuab ettevõtte postitus vaid 3-10% lehe jälgijatest.  Et Facebook näitaks su postitusi võimalikult paljudele õigetele klientidele ja sa saaksid sealt maksimaalse kasuteguri, peab sul enne seda olema selge, millal ja kuidas su kliendid Facebookis on, millist sisu tarbivad (nt video vs tekst), kui sageli neile võib postitada, millele pannakse „like“ ja millistele linkidele klikitakse.

Seni on väikeettevõtjate seas valdav suhtumine Google’i otsingumootorisse lähtunud põhimõttest, et kui minu ettevõtet esimesel lehel  ei ole, siis ostame reklaami ja pääseme ikka sinna. See on nii mõnegi firma aidanud välja olukorrast, kus kodulehe otsimootoritele optimeerimisega pole vaeva nähtud. Paraku tahavad inimesed kasutada otsinguvõimalusi ka neis uutes keskkondades, kuhu nad liiguvad (Facebook, Pinterest jt) ning seetõttu pole Google enam ainuke otsimootor, millega sa arvestama pead. Jällegi pead sa kõigepealt aru saama,  kuidas need süsteemid töötavad ja milliste reeglite järgi mäng käib.

bänneripimedus

Automatiseerimine, analüütika ja mõõtmine

Ainult tunde järgi meediakanalite vahel rapsimine ja postitamine nii nagu parasjagu „nokast laulu tuleb“ tähendab 2017. aastal üldjuhul ebaefektiivset turundust. Sul tuleb läbi mõelda, milline info on sul hiljem õigete turundusotsuste tegemiseks oluline ja vastavalt seadistada erinevad analüütika tööriistad. Nii saad teada, millised sõnumid töötasid, milliste postituste või reklaamide peale ja millistest kanalitest inimesed jõuavad su kodulehel ostuotsuseni või hinnapäringuni, mida muuta kodulehel, kuidas ja kellele taasturundada jne. Turul on palju töövahendeid (ja kas täiesti tasuta või üsna väikese raha eest), mis võimaldavad sul turunduses paljusid samme automatiseerida: e-kirjad või reklaamid neile, kes on äsja uudiskirja tellinud, ostu sooritanud, mingi toote vastu huvi üles näidanud, e-poes tooted ostukorvi unustanud või pole 8 kuud kodulehel käinud või ostu teinud. Võtmesõnaks on jällegi efektiivsus.

 

… ja seejärel turundame inimestele

Kui Sinu postitus on edukalt mingi osa sihtgrupini jõudnud – olgu siis tasuta või tasulise postituse, artikli või reklaami näol, sõltub järgmine samm sellest, kas see ka inimestele korda läheb. Me kõik tahame osta, kuid meile ei meeldi, et meile müüakse. Siin tulebki mängu sisuturundus. Sisuturundust võib kirjeldada kui kunsti levitada ettevõtte olemasolevatele või potentsiaalsetele klientidele oma sõnumit nii, et seda hinnataks kui asjakohast, väärtuslikku, harivat või meelt lahutavat ning mille lõppeesmärk on panna klient käituma ettevõtte jaoks kasumlikul viisil.  Nii et kui Su Facebooki sein või uudiskirjad on seni olnud täis peamiselt postitusi stiilis „osta nüüd ja osta seda“ ning sa pole tulemustega rahul, siis võta hetk ja mõtle, kas tõesti ootavad su kliendid sinult just sellist sisu.

 telefonimüük

 

E-maili turundus vs Facebook ehk pooleteramehest pärisperemeheks

Kui sa oled siiani lootnud ainult Facebookile ja loobunud oma e-kirjade jaoks andmebaasi kogumisest, siis siin on sulle üks mõte. Paraku on ärilehtede omanikud Facebookis juskui pooleteramehed – kui sa tahad kõigi oma firma jälgijate ehk sõpradega rääkida, tuleb sul selle eest „renti“ maksta, sest muidu näidatakse sinu postitust vaid 3-10% jälgijaskonnast (organic reach). Kuid postitusnimekiri on sinu oma, sa oled selle „pärisperemees“ ja kui tuled vähegi toime oma e-kirjadele hea pealkirja panemise ja huvitava sisu pakkumisega, jõuad oma sõnumiga kordades suurema arvu inimesteni.

Lähenemine, et üks uudiskirja sisu sobib kõigile, hakkab kaduma. E-kirjad muutuvad personaalsemaks – vastavalt klientide või lugejate senistele tarbimisharjumustele või eelistustele.  Väidetakse, et juba 2020. aastaks on kogu e-kirja teel peetav suhtlus personaalne. See tähendab aga, et sa pead teadma, kuidas ja milliste näitajate põhjal oma kliente segmenteerida ning mõistagi peab olema paigas automatiseerimine vastavalt klientide ostudele või käitumisele su kodulehel, seni tehtud klikkidele, „laikidele“ jne.

 

Kliendid muutuvad järjest mobiilsemaks ja lisanduvad äpid

Suure tõenäosusega on 30-40% su firma kodulehe külastajatest sinna tulnud mobiiltelefoni või tahvelarvutiga, kuid sõltuvalt sihtgrupist võib see arv olla palju suuremgi. Siit edasi on vaid üks samm reaalajas mobiiliturunduseni.  USAs käivitas Facebook mõni aeg tagasi oma Bluetoothi majakad, mis võimaldavad nö tegevuskoha turundust (esialgu küll vaid iOS platvormil oleva Facebooki äpi kasutajaile). Näiteks saad oma kohvikut või kauplust külastavatele inimestele „saata“ tervitusteate, näidata neile mõnda postitust või nende sõprade arvamusi sinu kohta jne.

Mobiiliäppide ja nende allalaadimiste arv suureneb iga aastaga. Äppide esmärk on pakkuda klientidele lisaväärtust, suurendada kliendilojaalsust, võimaldada lisamüüki,  suurendada tuntust ja tugevdada brändi. Niikaua, kuni äpindus ei ole veel väga laialt levinud, võib see olla ka hea konkurentsieelis.

 

turunduskanalid 960x302

 

Pilt on väärt 1000 sõna. Aga video?

Online-videote osakaal turunduses on pidevalt kasvanud ning see trend jätkub. Eriti altid on videoturundusele millenniumipõlvkonna noorimad liikmed, kelle puhul pikemad tekstipostitused pahatihti ei tööta.

 

 

Kilokaupa enam turundust ei saa, nüüd tuleb grammides mõõta

Kui sa tahad olla efektiivne ja oma alati nappi turunduseelarvet maksimaalset ära kasutada, siis tuleb sul süveneda erinevate turunduskanalite olemusse ja mõista, mis ja kuidas neis töötab ja mida kliendid seal teevad. Eriti just sotsiaalmeedias toimetamine võib tunduda petlikult kerge. Sul tuleb oma tegevusi mõõta, analüüsida ja võimalikult targalt automatiseerida.  Kui veel kümmekond aastat tagasi sai väikeettevõtte juht talupojatarkusele tuginedes hakkama paari turunduskanali vahel valimisega ja midagi läks ikka pihta, siis need ajad on pääsmatult möödas. Kui sa ei taha või ei oska turundust ise grammikaupa mõõta ja kaaluda, siis tasub sul leida turundusjuht või agentuur, kes asjalikku abi annab.

Kirjutas Kristel Tammemäe

Kui meeldis, siis jaga seda postitust sõbraga!

Saada e-posti teel   Share

Jälgi meid ka:

Facebook RSS

Kommenteeri

Nimi E-post
Kommentaar

Pähkel OÜ      |      e-kiri: pahkel@pahkel.ee      |      tel +372 50 76 729      |      Privaatsusinfo

Privaat Disain